Reisid Vabadusse

Käisin hiljuti filmi “The Age of Stupid” esilinastusel. Seal figureeris üks väga kena keskkonnaaktivistidest perekond, kes jälgis kõigis oma tegemistes põhimõtet, et nende ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Neid kutsuti eeskujudena esinema ühele konverentsile Londonis. Selgus, et selle ühe edasi-tagasi lennureisiga tõmbaksid nad vee peale oma kogu aasta ponnistustele hoida oma ökoloogiline jalajälg normi piires.

Mida siis teha, kui on kange tahtmine või vajadus reisida kaugematesse riikidesse?

Selge on see, et ei ole lihtne reisida, jäädes seejuures täiesti “roheliseks”. Samas ei tähenda see seda, et me ei võiks proovida olla “rohelisemad”.

Ma ei räägi siin lennureiside asemel jalgsi mööda maailma rändamisest, vaid mõningatest väikestest muudatustest, millel võib olla suur mõju kogu teie reisi keskkonnasäästlikkusele. Ööbimine energiat säästvates majutusasutustes ja ühistranspordi kasutamine on esimesed lihtsad viisid selleks.

Väga raske on täpselt arvutada, milliseks kujuneb teie ökoloogiline jalajälg mõne järjekordse reisi jooksul. Samas on olemas paar huvitavat veebipõhist tööriista, mis annavad selle kohta aimu. Viska pilk peale: Carbonfund.org või carbon.trx.com.

Siin aga mõningad soovitused, kuidas igaühel meist on, ilma keerulisi skeeme kasutamata, reisijana võimalik oma ökoloogilist jalajälge vähendada.

Lennureisid

Lennureisid põhjustavad 2% globaalsest süsinikdioksiidi emissioonist. Kuigi sellised lennufirmad nagu Lufthansa, Virgin Atlantic ja Continental juba katsetavad biokütuseid, möödub siiski veel aastaid enne kui regulaarlennud biokütustel toimuda võiksid.

Kaks olulist faktorit, mida lennu broneerimisel silmas pidada, on tehtavate vahepeatuste arv ja lennuki vanus.

Sama pikk vahepeatusteta lend võtab palju vähem kütust, kui lend, kus on mitmeid vahepeatusi. Lennukid kasutavad palju rohkem kütust õhku tõustes ja maandudes, kui segamatult kõrgustes lennates.

Uuemate lennukite kasutamist õigustab see, et tehnoloogia arenguga on lennukid aja jooksul muutunud palju ökonoomsemaks ja reostavad seega vähem loodust.

Maismaatrantsport

Auto rentimise asemel kasutage ühistransporti. Ühistransport on teinekord ka kiirem ja odavam.

Näiteks Stockholmi lennujaamast rongiga 20 minutit kesklinna ja tagasi sõites on rongi panus keskkonda umbes 0,5 kg süsinikdioksiidi inimese kohta. Kui aga rentida auto, siis sama 86 km distantsi puhul hinnatakse emissiooni suuruseks 92,5 kg süsinikdioksiidi inimese kohta.

Vaja Ööbimine on palju energiat, et kütta tosin hotellituba, ja veel rohkem, et hoida temperatuuri teatud tasemel suures restoranis. Sellepärast ei ole ööbimiskohad, kus on avarad aatriumid ja kõrged laed, kuigi keskkonnasõbralikud. Seetõttu võib väiksemate majutusasutuste eelistamine osutuda säästlikumaks valikuks.

Võite enne öömaja broneerimist uurida, kas hotell kasutab piiratud voolavusega dušše ja WCsid või mingeid muid konkreetseid mooduseid keskkonna hoidmiseks.

Söömine

Keskkonna kurnamisest rääkides, on reisimise juures kõige raskem hinnata justnimelt oma eine tegelikku mõju. Arvesse tuleks võtta restorani energiatarbimist, toidu päritolu (orgaaniline või mitte, kui kaugelt on see toodud), kuidas see oli pakendatud (plastik, paber) jne. Kuna on nii palju erinevaid faktoreid, mida on võimalik arvestada, võib silmas pidada paari lihtsamat.

Kohalike toitude tarbimine on hea moodus oma söögikorra keskkonnasõbralikkuse mõõtmiseks. Soovitatav on tarbida kohalike retseptide järgi valmistatud toite, kuna siis on enamasti ka tooraine kohalik. Kui on tegemist asukoha mõistes eksootilise kõhutäitega (näiteks sisemaal kala söömine), siis on nähtavasti ka toorained kuskilt kaugelt sisse toodud.

Kindlasti on veel kümneid ja sadu väikeseid nippe, kuidas säästlikumalt reisida. Mida oled teinud sina oma seniste reiside keskkonnasõbralikumaks muutmisel?

Lugu põhineb The Wall Street Journal`i artikli Getting Away, the Green Way materjalidel sept 21, 2009.